MINA
KÕIGE ALGUS
MINU ARENG
ESIMESED...
SUGUPUU
PÄEVAKAVA
TÄHTPÄEVAD
REISIMINE
TERVIS
LASTEAED
MEEDIAGALERII
MEIE SÕBRAD
KOMMENTAARID

Mina > Kõige algus

Kaks siidpehmet käekest
ja süütut särasilma,
üks väike süda,
mis ei tunne kurja ilma...
Jäi kitsaks all südame,
valuga koos tuli ilmale
väike-väike inimene.
Suurim õnn ta emale-isale!

Terekest kõigile! Minu nimi on Lisette Salumäe.
Mul on hästi hea meel, et minu tegemised teile huvi pakuvad ja end asjaga kursis tahate hoida!

Vahvat lugemist!
Kallid!

Mind oodates

Arvatav sünnikuupäev oli: 14. november 2008
Arvatav sugu oli tüdruk, mis selgus 38. rasedusnädalal.

Emme mõtles mind oodates: Alguses ei teadnudki emme, et mind ootab. Teada sai alles siis, kui olin tema kõhus juba 7 nädalat tublilt kasvanud.
Kui teadmine tuli, siis ei teadnud emme ka seda, kas olla rõõmus või kurb. 100 mõtet jooksis korraga peast läbi. Kui natuke aega edasi läksi, siis muutus ka emme rahulikumaks ja järjest rohkem rõõmsamaks. Oli näost näha, et üks vahva laps on tulekul. Kogu aeg oli emmel kõrvuni naeratus ja rahulik olek, et mina ka rahulik ja rõõmsameelne tuleks.
Emme tegi kõik selleks, et ma oleksin tubli ja terve laps, hoolitsust jagus palju.
Kui lõpp lähenes, ei jõudnud emme ära oodata seda, millal saab mind käes hoida. Aeg tema arvates muudkui venis ja venis. Kuid nüüd olen ma siin ja emmel on super hea meel minu üle :)

Issi mõtles mind oodates: Esimese asjana, kui issi teada sai, et ma emme kõhus tublisti kasvan, siis ütles ta: "Eks siis sein jääb alles". Issil ja emmel oli kavas minu onu ja issi toa vaheline sein maha võtta ja teha suur magamistuba (onu elas enne samas majas, kus meie praegu. Nüüd on neil omaette armas pesake). Küll aga paar tundi hiljem oli sein ikkagi maha võetud :)
Kuigi issi ei osanud mind oodata ja võttis aega veidi harjumiseks, siis ei jõunud ka tema lõppu ära oodata.
Veel vahetult enne, kui mina siia ilma tulin, siis issil oli sünnipäev ja emme küsis, kas on erilist kingisoovi ka ning issi oli öelnud emmele, et tal ei ole mitte midagi peale emme ja minu vaja.
Mul on nii armas issi ja ma armastan teda väga!

Oodates kutsuti mind nii: Pisike


Siin ma nüüd olen

Sündisin: 17. november 2008 kell 23:18
Olin kena tütarlaps!

Kaalusin sündides: 3418 grammi
Olin sündides: 51 sentimeetrit pikk
Sünnihinneteks sain: 8/10
Minu juuksed olid tumedad
Silmad olid hallid


Kuidas ma sündisin

Sünnikoht: Ida-Tallinna Keskhaigla
Sünni juures viibisid: Issi (kuni sinnani, kui emme viidi geisrilõikesse)
Ämmaemand oli: Marge Ratas

Arstist või ämmaemandast lähemalt: Emme arvates oli ta hästi avameelne ja kogu aeg püüdis kõike selgitada ja aidata.

Emme kirjeldus sünnitusest: Sünnitegevus algas öösel 2.30 paiku, kui veed ära tulid. Kuna veed olid selged ja puhtad, siis haiglasse ei kiirustatud kohe, kuna ämmaemand oli emmele öelnud, et siis võib veel rahulikult maksimum 6 tundi kodus olla. Käisin veel öösel dušši all ja pakkisin haiglakoti ära. Püüdsin magada ka, aga mis ei õnnestunud, see ei õnnestunud.

Hommikul 6.30 ajal tõusis Tõnis ka üles. Ma ütlesin talle ööesl, et veed tulid ära ja homme ta tööle ei lähe vaid minuga haiglasse. Ta ütles ok, aga ei saanud vist päris selgelt aru mille peale, sest hommikul oli ta päris hämmeldunud, kui ütlesin et tunni aja pärast tuleb haiglasse minna.

Haiglasse jõudsime veidi enne kella 8 hommikul. Siis läksin vastuvõttu, kus mind läbi vaadati ja uuriti ja mõõdeti (tund aega olin vist seal). Kuid emakakael ei olnud veel avanenud. Kuna veed olid ära tulnud, siis mind koju ei saadetud vaid viidi kohe sünnitusoskonda.
Enne seda nägin veel Anneliisi, kes oli ise hommikul arsti juures käinud ning siis hüppas meie juurest ka läbi, et edu soovida.

Kella 12 ajal ei olnud ikka veel mingit märki aktiivsest sünnitegevusest ning siis otsustasid arstid sünnituse esile kusuda. Esile kutsumine tekitas suuri valusid ja mind pandi tilgutite alla. Emakakael oli selleks ajaks vaid 2 cm avanenud.

Kella 6-ks õhtul oli veid 2 cm juurde tulnud ehk 4 cm avanenud. Siis sain veel mingeid süste, kuna lootevee tulekust oli juba päris palju aega möödas.

Kella 21-ks oli aga emakaael 9 cm avanenud, aga valud läksid väga tugevaks ja hingamisega tekkisid raskused. Lapse südamelöögid jäid ka rahulikumaks. Kui normaalne oleks 120-160 lööki, siis vahepeal läks asi päris kriitiliseks ja löökide arv ei ulatunud üle 90.

Mul kästi rahulikult võtta ja korralikult hingata. Aga kui valu tuli, siis oli see nii jube, et ma ei saanud hingata. Valu ajal näitas aparaat, et tegemist oli nõrga valuga ning arst sellest juhenduski, kuid tegelikult oli valu väga tugev. Aparaat pani mööda. Siis toodi mulle naerugaasi, et valu vähekenegi leevendada.
Kella 22 paiku õhtul vaadati, et ei tule laps läbi ja viidi erakorralisse geisrisse. Lapse nägi ilmavalgust 23.18. Korraks sain teda puudutada ja siis viidi ta ära.
Mina aga toibusin intensiivis, kus Tõnis ka võis veidi aega olla. Kella 1 ajal öösel toodi laps minu juurde ja siis me seal kahekesi olimegi.
Kes mind haiglas külastasid: Haiglas oli esimeseks külaliseks ikka issi, kes jäi minu ja emmega perepalatisse senikauaks, kuni koju saime. Issiga koos tuli tädi Kaire. Päeval käis veel Mummi ja Taadu ning õhtul veel Onu Ivo ja tädi Anneliis. Kõik käisid mind 2. päeval vaatamas ja rohkem külalisi ei olnud.

Haiglas veedetud aeg: Haiglasse jõudis emme 17.nov kella 8 ajal ning välja saime 20.nov kella 1 ajal.

Kuidas ma nime sain

Minu nimi on Lisette Salumäe, see pandi minule 26. november 2008 (~1,5 nädalaselt). Nime tähendus: Lisette on välja kujunenud nimest Elisabeth. Nimi on prantsusmaalt pärit ning tähendab jumalale pühendunud (seda saime teada alles pärast nime panekut).

Miks just selline nimi? Sest emme ja issi arvasid, et see nimi sobib mulle kõige paremini :)
Teised valikud olid: Alguses oli kavas panna Rebeca, aga kui ma sündisin, siis issi vaatas, et see nimi ei sobi mulle üldse ja järgmiseks päevaks oli mulle uue nime välja vaadanud - Lisette.

Aga kui ma oleks poiss olnud, siis issi oleks nimeks pannud Robin.

Minu hüüdnimedeks on: Kallike, Pisike, Kalla-malla,

Esimest korda koju

Tulin esimest korda koju: 20. november 2008 (~3 päevaselt)
Kodu aadressiks oli: Lagdi
Kodus võttis vastu: Kodus ei olnud kedagi, kes mind vastu võtsid. Küll aga Mummi ja Taadu tulid meile haiglasse vastu
Minu esimesest kodust lähemalt: Minu esimene kodu asub Tallinna lähistel Lagedil. Emme ja issi valmistusid minu tulekuks hoolega, tegid remoondi jms ära ja nüüd on mul vahva värviline kodu.

Päevast lühidalt: Haiglast koju minnes käisime ka korra poes. Õigemini emme ja issi käisid mulle veel vajalikku ostmas, mina ootasin Mummi ja Taaduga autos. Koju jõudsime, siis sõin ja jäin magama. Magasin ligi 3 tundi, siis aeti mind üles, et saaksin veel süüa. Veidi aega hiljem tulid Mummi ja Taadu ka koju. Õhtul käisid veel Tädi Anneliis ja Onu Ivo külas koos Annikaga. Magama jäin ma umbes kella 11.30 ajal.
Ilm oli: Väljas oli ilus ilm. Päike paistis ja parajalt soe oli ka. Veidi lörtsine.




POSTITA TEATEID

Kui soovid alati saada e-maili, kui seda kodulehte muudetakse, siis palun sisesta siia oma e-mail!